Est   Рус   ||
Tehtud Eestis PealehtUudisedProjektistAbiKontaktMobiilile versioonLisa lemmikutesse
Lisa kuulutus
Rubriigid
Sport
Maailma uudised
Poliitika
Kultuuri uudiseid
Majandus
Huumor
Reaalne elu
Tõsiselt tähtsast

Otsing
sõna järgi

kuupäeva järgi
alates
 
kuni

 
Kõik uudised :: Reaalne elu

Majandusministeerium: kas päästeamet ei saanud ise aru, et on kriis?

Majandusministeerium pole nõus päästeameti ja mõnede poliitikute süüdistustega, et maanteeamet ei teavitanud inimeste lumevangi jäämisest Padaorus avalikkust ja päästeametit piisavalt kiiresti.


Riigikogu liige ja endine päästeameti juht Mati Raidma ütles eile õhtul ETV saates "Foorum", et maanteeameti käitumine oli kriisiööl ebaadekvaatne. "Ta ei täitnud seadusest tulenevat kohustust elanikkonda õigeaegselt ja tõeselt informeerida, ta alahindas situatsiooni ja andis päästeametile informatsiooni, et olukord on kontrolli all, mille pärast ka päästeteenistus hilines," rääkis reformierakondlane Raidma. Temaga nõustusid üldjoontes ka teised saates osalenud erakondade esindajad.

Majandusministeerium leiab samas, et päästeamet oleks pidanud ise olukorda paremini hindama. „Kui võtta piirkonna kaart ette, siis see teelõik on kaheksa kilomeetrit pikk, seal oli 600 inimest ja 200 autot. Sealt tuli kindlasti kümneid kõnesid päästekeskusse ja küsimus on selles, kas päästeamet ei saanud ise aru, et seal on mingi jama lahti? Seega päästeametist lähtuv kriitika, et maanteeamet ei teavitanud, pole pädev,“ nentis ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.

Ministeeriumi selgitusel on teehooldajatel kohustus lund koristada, mitte kriisijuhtimisega tegeleda. „See õnnetu autojuht, kes lükkab lund või tõmbab rekkat lahti, ei näe kaheksat kilomeetrit, kus inimesed on lumevangis. Tema näeb ainult sadat meetrit või veelgi vähem,“ kirjeldas Ruuda.

Kiirem lumelükkamine nõuab lisaraha

Samas peab maanteeamet tegema ministeeriumi hinnangul lumetormist ja selle tagajärgedest väga tõsised järeldused ning arenguruumi on ka info liikumisel.

„Maanteeamet peab välja selgitama, mis läks valesti ja andma ministeeriumile väga selged vastused, kuidas asju paremini korraldada, et nad saaksid hakkama nii siis, kui kriisi pole, kui ka kriisi ajal,“ lausus Ruuda.

Praeguseks on maanteeamet teinud ministeeriumile ettepaneku muuta teede valmisoleku kriteeriumeid. „On kolm gruppi: üks, kaks ja kolm — põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed. Nad on soovinud tõsta number 2 maanteid natuke kõrgemale, mis on iseenesest mõistlik, aga vajab raha. Seda tuleb kaaluda,“ märkis Ruuda.

Maanteeamet saab praegu teede talviseks korrashoiuks riigieelarvest 200 miljonit krooni aastas. Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein ütles eile toimunud pressikonverentsil, et kõigi kõrvalmaanteede paremaks talihoolduseks oleks vaja juurde 130 miljonit krooni.


Delfi
Jaga teistega:FacebookVkontakteMail.ruGoogleTwitterLivejournalGoogle Buzz
Kommentaarid (0)
 
Minu valik
Kinnisvara
Transport
Kaubad
Teenused
Kuhu minna
Kohad

Kiida või laida
 
 
ProjektistKasutamistingimusedRegistreerimine KoostööAbiKontakt